Ilmselt on paljud meist mingil hetkel mõelnud, miks muutub ühe või teise inimese käitumine juhtpositsioonile jõudes või miks on juhil ja alluval sageli nii keeruline ühist keelt leida.
Teadlased on välja selgitanud, et põhjuseid ei maksa otsida pelgalt konkreetsest inimesest, sest võimul on omadus mõjutada närvisüsteemi toimimist.
Kui eelmises postituses käsitlesin püsivate muutuste loomiseks vajalikke tingimusi teooriast lähtuvalt, siis seekord kirjeldan, kuidas rakendada sama teooriat coaching’us. Selle teooria põhist lähenemist nimetatakse visioonil põhinevaks coaching’uks.
Miks inimesed käituvad just selliselt nagu nad käituvad? Kuidas tagada motivatsiooni ja pikaajalist pühendumist? ... ning kõik need muud küsimused, mis töös inimestega ikka ja jälle esile kerkivad. Õnneks on tänane neuroteadus jõudnud tasemele, kus ajus toimuvaid protsesse ollakse suutelised juba üsna hästi tõlgendama ja see on võimaldanud neid tulemusi ka edukalt praktikasse rakendada. Hea kui mingi osa sellest teadmisest jõuks mingil ajahetkel ka igapäevasess rakendusse, leiab see siis aset eriala professionaalide, coachide või juhtide kaudu. Eriti aktuaalne on see täna, kus inimkapital on kriitiliseks ressursiks.
Nüüdisaegne juhtimisteadus on meile õpetanud, et ilma selgelt määratletud eesmärkide, fikseeritud protsesside, funktsioonide jms ei ole organisatsioonis tulemuste saavutamine reaalne. Kuigi niisugune ratsionaalsusest ja loogikast lähtumine on suures osas oluline, jõutakse järjest enam arusaamisele, et ainult sellest ei piisa.
Viimasel ajal on palju on räägitud vajadusest tihendada koostööd erinevate valdkondade vahel, leidmaks viise lisaväärtuse loomiseks ja efektiivsuse suurendamiseks.